all the sweet mistakes

"sa nõuad endalt liiga palju, oled alati nõudnud."

ma ei suuda uskuda inimese sõnu, kes mu kasvamist sünnihetkest alates kõrvalt näinud on. veider, mis. varem piisas pärast järjekordset ebaõnnestumist mõnest hetkest, et peas jälle kõik korda saada ja energiat koguda. seekord paistab, et ma ei suudagi seda teha. või kui tekibki hetkeks jõudu, et selg sirgu ajada, lööb järgmisel hetkel reaalsus haamriga näkku ja kõik on endine. või hullemgi veel.

ja essell õhtuleht pasundab uhkelt ja dramaatiliselt oma esikaanel sõnu ja lauseid, mõistmata, et nende taga seisavad päriselt sündinud õnnetused ja tõeliselt kannatavad inimesed. kas teadmine, et terve riigi klatšihimulised vanamutid teavad kurvast sündmusest, teeb leina kergemaks kanda? ebainimlikult jälk on näha, mis saab sellises olukorras muidu tugevast inimesest. langus ei toimu aegamisi, vaid hetkega.

tahaks magada päriselt, aga näen vaid värdjalikke unenägusid ja külmetan. järjest tumedamaid silmi on varsti raske peita. aga tegelikult, inimesed ei näe niikuinii mitte midagi.

"söömine on vist kõige ahistavam kohustus inimese elus üldse."