don't speak, i can hear you
süüdimatu ükskõiksusega jätan kohale minemata, ilmun valitud hetkedeks, lasen end oodata. nii tahaks öelda, et teen seda tahtmatult, aga kahjuks olen endiselt mõistuse juures ja teadvustan endale oma liigutusi. ma olen väsinud litsumast end mingitesse raamidesse ja ajapiiridesse. ma olen väsinud tarkadest mõtetest, valemitest, raamatutest ja kõigest, mis kasvatab kultuurikihti ja mis tulevikus kasuks tuleb. ma ei taha kirjutada üles tsitaate ega pidevalt ridade vahelt elumõtet sõrmega urgitseda. ma ei taha parandada grammatikavigu ega näha neid etteheitvaid pedagoogipilke kaaslastelt, kui leian rõõmu milleski vähemas kui ülisügavas essees või maailmavalust nõretava luuletuse lugemisest.
ma tahan vaadata labaste naljadega multifilme ja otsustada raamatu üle selle kaanekujunduse põhjal. tahan mõnikord kuulata muusikat, mida ka raadiost lastakse või istuda lärmakas kohvikus ja juua tee või kohvi asemel kokat, jää ja sidruniga.


<< Home