südamelt ära

oleks siis, et ma ise oleksin meeletult pinda käinud, et pliis-pliis-võta-ühendust. mul polnud aega telefoni kõrval oodatagi ja mu tegemised selle all ei kannatanud, aga kurvaks teeb ikkagi, et sa ei täitnud seda väikest suusoojaks antud lubadust. miks sa siis üldse? isegi väikesest pahameelest või nukrusest kasvab lõpuks suur, kui seda millegagi pidevalt toita. ma tean, et sul on orksis rohkem sõpru ja sa oled lihtsalt nii lahe, aga inimeseks olemisest see siiski ei vabasta. vahet pole, kas torkad noa või nõelaga, valus on ikka.