tuhatehas.

ma olen su halb harjumus juua piima otse pakist.

5. jaan 2008

ülestunnistus 2

kas ma peaksin seda tegema? olgem ausad, see teema ju t e g e l i k u l t ei paelu mind. tänavakultuuriga on ja oli teine asi: tahtsin ise teada saada, mul oli hea materjal ja, mis peamine, inimene. see teema aga on surnud. släng!? ma kasutan sõna "pelmo". ja siis? ma otsustan inimese üle tema käte, jalanõude ja kõne järgi. amatöörlik släng on kohe kindlasti miinuseks. milleks sellest siis kirjutada 15 lehekülge? miks üldse kedagi peaks huvitama, et mingi 8.klassi puberteet ütleb nõmeda inimese kohta "jorss"? no okei, see sõna on aeg-ajalt ka minu sõnavaras, aga ükski inimene, kellel on veidigi oma elu, ei huvitu sellest. mõttetu on sundida end kirjutama enda jaoks igaval teemal, teades, et see ei paku valmiskujul ka mitte kellelegi midagi uut. roppusi ja n-ö keele abordijäänuseid ja invaliide-värdjaid kuuleb ju niisamagi. hoidke trammis kõrvad lahti või minge kas või tallinna bussijaama.

teisest küljest vaadatuna ei tundugi asi nii hull. teema tõesti pole parim, aga kuidas ärkaksin ma kümne aasta pärast igal hommikul, et minna prismasse või selverisse kassasse tööle, teades, et just selle näruse töö esitamine TÜsse oleks avanud mulle uksed? see on minu moodi, võtta asju võimalikult tumedas toonis, aga olgem ausad - väheke ebaõnne, motivatsioonipuudust ja tänapäeva bürokraatlik haridusmaailm võib sulle hambaid näidata. piisab vaid, et inglise keele suulise eksami närveerimise pärast perse keeran, ja ongi kõik: lävend ületamata ja uksed lüüakse prõmdi kinni.

ah, olgu, dramatiseerin asju üle. alati on ju teised erialad, koolid, võimalused. alati on võimalus. see on mõte, millest olen püüdnud lähtuda. ja ma tean, et sa ütleksid praegu, et ma olen loll, et kardan, ja ei tohi end järjekordselt materdama hakata, aga ma ei saa sinna parata. isegi mingi kuradi uurimistöö ja selle tegemine/mittetegemine taandub mu mõtteis lõpuks ühele ja samale küsimusele. päris nukker, mis? ma mõtlen end lõpuks täiesti segamini ja ei saa teisiti, kui tulen kell kaks öösel arvuti juurde ja kirjutan selle endast välja.

m a e i u s u .