limelight

ma olen väsinud ja tuim. ei mäleta, eksisin kuskile enda väärtuste ja eneseuhkuse vahele. ma ei saa aru mis ja miks toimub, ja tegelikult ei tahagi saada, sest mõnes mõttes on selles häguses mittemõistmises hea olla, kõik on ühtlaselt tuhm ja põse vastas jahe ja pehme. kui varem küsis sees miski lahenduse järgi, siis nüüd on kõik vait jäänud. vaid rasked silmalaud pilguvad, ent sees on ikka vatine ja uniselt vaikne.

olen vist talveunne jäänud.